USA president Joe Biden on välistanud F-16 hävitajate andmise Ukrainale, hoolimata Kiievi kõrgeimate ametnike korduvatest üleskutsetest kiireloomulise õhutoetuse järele.
Küsimusele esmaspäeval, kas USA saadab lennukid, vastas Biden "ei". Ühendkuningriik ütles ka, et ei ole otstarbekas oma lennukit Ukrainasse saata.
Samal ajal ütles prantslane Emmanuel Macon, et "definitsiooni järgi pole miski välistatud" enne Ukraina ministriga kohtumist.
Ukraina sõnul aitavad täiustatud reaktiivlennukid kaitsta tema taevast Venemaa rünnakute eest.
Ukraina president Volodymyr Zelensky ja riigi kõrged sõjaväelased väidavad, et sellisel sõjalisel abil ei tohiks olla tabusid, kuid USA ja tema partnerid kardavad, et see tooks kaasa tuumarelvaga varustatud Venemaa edasise eskalatsiooni.
Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat tsiteeris teisipäeval uudisteveebisaidil Ukrainska Pravda, et Kiiev vajab oma taeva kaitsmiseks kuni 200 mitmeotstarbelist hävitajat – nagu F-16.
Ta ütles, et Venemaa ületab praegu sõjalennukite arvult Ukrainat viis-kuus korda.
USA-s toodetud F{1}}-id oleks Ukrainas praegu kasutatavate nõukogudeaegsete lahingulennukite – enamasti MiG-de – oluline uuendus, mis valmistati enne, kui riik 1991. aastal NSV Liidust iseseisvuse välja kuulutas.
Hr Biden on aga korduvalt tagasi lükanud Ukraina palveid lennukitele, keskendudes selle asemel sõjalise toetuse pakkumisele teistes valdkondades.
Teised lääneliitlased on siiski olnud vähem kindlad. President Macon ei välistanud esmaspäeval oma sõjalennukite saatmist Ukrainasse, kuid ta rõhutas, et see ei tohi olukorda veelgi süvendada ega piirata Prantsusmaa võimet end kaitsta.
Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov viibib praegu Pariisis, kus ta peaks hiljem teisipäeval seda küsimust Macroni ja Prantsuse sõjaväeametnikega arutama.
Poola – teine Ukraina oluline liitlane – ei ole samuti välistanud F-16de saatmist Kiievisse. Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles aga, et selline samm on võimalik ainult "täielikus kooskõlastatult" teiste NATO liikmetega.
USA teatas eelmisel nädalal, et tarnib Kiievile 31 Abramsi tanki, muutes oma varasema seisukoha selles küsimuses. Ühendkuningriik ja Saksamaa lubasid samuti sarnast toetust.
Milliseid relvi tarnitakse Ukrainale?
Ukraina asevälisminister Andri Melnõk tervitas seda teadet, kuid palus liitlastel luua "hävitajate koalitsioon", mis varustaks Ukrainat ka Eurofighterite, Tornadode, Prantsuse Rafalesi ja Rootsi Gripenidega.
Teisipäeval ütles Ühendkuningriigi peaministri Rishi Sunaki pressiesindaja, et ta ei ole teadlik ühestki Ukraina ametlikust taotlusest lennukite hankimiseks, lisades, et "Ühendkuningriigi lennukid Typhoon ja F{0}} on äärmiselt keerukad ja nende lennuõppimine võtab kuid."
"Arvestades, et meie arvates ei ole otstarbekas neid reaktiivlennukeid Ukrainasse saata."
Samas ütles pressiesindaja, et hr Sunak "on pidanud intensiivseid arutelusid sõjaliste nõunikega" ja "järeldus on, et arvestades Venemaa arvulist eelist, ei oleks jätkuv kurnamissõda Ukrainale kasulik".
Saksamaa on ka teatanud, et ei saada Ukrainasse hävitajaid.
F-16 Fighting Falconit peetakse laialdaselt üheks maailma kõige töökindlamaks hävitajaks ja seda kasutavad ka teised riigid, nagu Belgia ja Pakistan.
USA õhujõudude andmetel saab seda relvastada täppisjuhitavate rakettide ja pommidega ning see on võimeline lendama kiirusega 1500 miili tunnis (2400 km/h).
F-16-i sihtimisvõimalused võimaldaksid Ukrainal rünnata Vene vägesid kõigis ilmastikutingimustes ja öösel suurema täpsusega.
Moskva on NATOt korduvalt süüdistanud agressoriks olemises, hoiatades, et edasine eskaleerumine võib vallandada tuumasõja.
