Professor Goodenoughi õpilane Nicholas Grundish kinnitas 26. juunil, et professor Goodenough suri äsja meie hulgast, vaid kuu aega oma 101. sünnipäevast.
Professor Goodenoughi suurim panus tema eluajal oli liitiumioonaku väljatöötamine. Tema saavutuste tunnustamiseks andis Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia talle ja veel kahele teadlasele 2019. aasta Nobeli keemiaauhinna.
Auhinna kättesaamise ajal oli professor Goodenough juba 97-aastane, mis teeb temast Nobeli preemia ajaloo vanima laureaadi. Isegi pärast Nobeli preemia võitmist jätkas professor Goodenough tööd teadusuuringute esirinnas, pühendudes tahkisakude arendamisele.
See näitab ka vanahärra kirge teaduse vastu, kuna ta pühendas sellele kogu oma elu.
Märkamata ei saa jätta ka professor Goodenoughi panust inimühiskonna arengusse. Ta avastas liitiumkoobaltoksiidi, liitiummangaanoksiidi ja liitiumraudfosfaadi positiivsed elektroodmaterjalid.
Võib öelda, et ilma temata poleks liitiumakusid, hilisemaid nutitelefone ja arvuteid ning kindlasti mitte seda õitsvat elektrisõidukite tööstust, mis meil praegu on.
Kuigi uue energiasõidukite tööstuse arendamine veel kestab, kuigi professor Goodenough on siit ilmast lahkunud, põleb tema mahajäetud säde edasi.
