7. juulil allkirjastas USA president Donald Trump korralduse lükata nn vastastikuste tariifide rakendamine edasi 1. augustil 2025 kella 12.01-ni idaosa suveaja järgi. Varem oli Trump poliitikat 90 päeva võrra edasi lükanud ja see ajapikendusaeg pidi algselt lõppema kell 5,2 ED:01 juuli 2025 kell 12:01.
USA kaubandusminister Howard Lutnick nimetas seda riikide viimaseks võimaluseks USAga läbirääkimisi pidada. Ta lisas: "Tollid jõustuvad 1. augustil, kuid president Trump on praegu viimistlemas konkreetsete tariifide osas ja peab läbirääkimisi erinevate riikidega sõlmitavate lepingute lõplike tingimuste üle."
Valge Maja teatas aga, et Hiina suhtes kehtestatud eraldiseisvad tariifide peatamise meetmed jäävad kehtima ja 7. juuli täitevkorraldus neid ei mõjuta. Need meetmed kiideti heaks 12. mail 2025 välja antud korraldusega nr . 14298 pealkirjaga "Hiina vastastikuste tariifimäärade muutmine kahepoolsete konsultatsioonide kajastamiseks".
Lisaks teatas Trump, et alates 1. augustist kehtestab USA Jaapanist ja Lõuna-Koreast imporditavatele kaupadele 25% tollimaksu. Ta paljastas ka kaks esimesest kaheteistkümnest kaubanduspartneritele saadetud kirjast, milles kirjeldati eelseisvaid tariifipoliitika muudatusi, millega need riigid silmitsi seisavad.
Trump kirjutas oma platvormil Truth Social avaldatud kirjades, mis oli suunatud Jaapani ja Lõuna-Korea juhtidele:
"Kui teie riik otsustab tariife tõsta, lisatakse põhjusest hoolimata meie praegusele 25% tariifile mis tahes tõus,-olenemata selle suurusest-.
Lisaks teatas Trump, et USA kehtestab Malaisiast ja Kasahstanist imporditavatele kaupadele 25% tollimaksud, Lõuna-Aafrikast imporditavatele kaupadele teatud protsendi ning Laosest ja Myanmarist 40% tollimaksud.
Märgitakse, et Lõuna-Korea tariifimäär on jätkuvalt kooskõlas sellega, mida Trump algselt 2. aprillil teatas, samas kui Jaapani tariifi on tõstetud 1 protsendipunkti võrra. 9. aprillil oli Trump piiranud kõik vastastikused tariifid 10% peale ja pikendanud läbirääkimiste puhvri perioodi 9. juulini, et anda aega kõnelusteks. Seni on USA aga jõudnud kokkuleppele vaid Ühendkuningriigi ja Vietnamiga.
Jaapani ja Lõuna-Korea saatkonnad ei ole veel uutele poliitikateadetele vastanud.
Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles ajakirjanikele, et Trump kavatseb saata tariifikirju umbes 12 riiki, kuid ei täpsustanud, milliseid. Ta lisas, et lähipäevil saadetakse rohkem kirju ja et "mõned kaubandustehingud on lõpule jõudmas." Reutersi 7. juulil viidatud allikate sõnul ei saa Euroopa Liit tariifitõusuteadet.
Trumpi vastastikuseid tariife rakendatakse eraldi USA tööstuse -spetsiifilistest tariifidest-, nagu 25% tollimaks imporditud autodele ja nende osadele või 50% tollimaks terasele ja alumiiniumile.
Sellest hoolimata mõjutavad uued vastastikused tariifid otseselt autosektorit. Imporditud osadele, mis ei ole autotööstuse{1}}tariifide loendis, kehtivad nüüd vastastikused tariifid. Nende hulka kuuluvad sellised komponendid nagu ukselingid, elektroonilised juhtplokid, teatud pidurisüsteemi elemendid ja täiustatud juhiabisüsteemi (ADAS) moodulid.
Pärast teadet reageerisid USA aktsiaturud järsu langusega. See tähistas viimast turureaktsiooni ülemaailmses kaubanduskonfliktis pärast Trumpi naasmist Valgesse Majja jaanuaris. 7. juulil langes S&P 500 peaaegu 1%, mis on suurim ühepäevane langus viimase kolme nädala jooksul. Samuti langesid USA-s noteeritud Jaapani autotootjate aktsiad, Toyota langes pärastlõunasel kauplemisel 4,1% ja Honda 3,8%. USA dollar tõusis samuti nii Jaapani jeeni kui ka Lõuna-Korea vonni suhtes.
