Meedia andmetel seisis eelmisel aastal Euroopa elektrisõidukite turg silmitsi väljakutsetega. Vaatamata sellele, et autotootjad toovad turule soodsamaid mudeleid, näitavad viimased esialgsed andmed, et 2024. aastal on elektrisõidukite registreerimiste arv Euroopas 2023. aastaga võrreldes vähenenud 6%, mis on teravas vastuolus USA ja Hiina elektrisõidukite turgude kasvutrendidega.
Veelgi hullem on see, et kui autotootjad ei suuda käesolevast aastast täita ELi autopargi keskmisi CO2-heite eesmärke, peavad nad maksma trahve. See on osa Euroopa rohelise kokkuleppe raames võetavatest meetmetest. Euroopa roheline kokkulepe on õiguslik raamistik, mille eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ja täielikult kaotada kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks.
Need eeskirjad piiravad oluliselt autotootjate võimalusi müüa sisepõlemismootoriga sõidukeid EL-i riikides, sillutades samal ajal teed puhtalt elektrisõidukite arendamisele Euroopas. Seda lepingut aga ei toeta Euroopa autotootjad ega ka riigid, kus need ettevõtted asuvad. Mercedes-Benzi tegevjuht ja Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni (ACEA) president Ola Källenius saatis Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile avaliku kirja, milles nõuab eelseisvate trahvide tühistamist.
Källenius usub, et trahvide määramine autotootjatele, kes ei suuda heitkoguste vähendamise eesmärke täita, mõjutaks tööstust negatiivselt. Ta väidab, et muidu saaks trahve kasutada teadus- ja arendustegevuseks, mis võimaldaks autotootjatel tuua turule soodsamaid elektrisõidukeid.
Källenius märkis: "Autotööstus peab teadma, kuidas maandada olulisi mittevastavuse riske. Selles kriitilises muutuse etapis suunaks CO2-heite eesmärkide mittejärgimise eest-määratud suured trahvid kõrvale vajalikud rahalised vahendid, mida saaks kasutada teadus- ja arendustegevuseks ning muudeks investeeringuteks."
Samuti märkis ta, et elektrisõidukite müügi langus ei pruugi olla tingitud valikuvõimaluste puudumisest, kuna turul on saadaval palju mudeleid. Ta usub: "Euroopa roheline kokkulepe peab läbima tegelikkuse kontrolli ja seda kohandama, et muuta see paindlikumaks ja vähem jäigaks, muutes autotööstuse süsinikdioksiidiheite vähendamise protsessi keskkonnasõbralikuks ja kasumlikuks ärimudeliks." Ta pakkus välja täiendavaid stiimuleid elektrisõidukite müügi stimuleerimiseks Euroopas, rõhutades vajadust teha tihedat koostööd energiaettevõtete, sideoperaatorite ja nutikate võrkude lahenduste pakkujatega.
Kõige tähtsam on see, et Källenius kinnitas kindlalt, et Euroopa autotootjad toetavad endiselt 2050. aasta dekarboniseerimiskava ning üleminekut heitmevabale transpordile ja mobiilsusele.
Källenius lisas: "Lubage mul korrata: ELi autotööstus on jätkuvalt pühendunud ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele ning üleminekule null-heitega transpordile ja liikuvusele. Autotööstuse süsinikdioksiidiheite vähendamise strateegia peab aga soodustama majanduskasvu ja konkurentsivõimet, mitte seda piirama."
Euroopa mittetulundusühing{0}Transport & Environment (mis tegi lobitööd, et EL võtaks vastu uued heitkoguste eeskirjad) on aga teistsugusel seisukohal. Organisatsioon väidab, et enamikule autotootjatele ei maksta tegelikult trahve. Seda seetõttu, et autotootjad toovad tavaliselt turule uusi mudeleid eeskirjade jõustumise aastal (antud juhul 2025), mis aitavad neil uusi eesmärke täita.
Alates sellest aastast peab Euroopa sõiduautode keskmine CO2 heitkogus olema alla 95 grammi kilomeetri kohta (varem 116 grammi/km), väikeste tarbesõidukite heitkogus aga alla 147 grammi/km. See limiit ei ole aga fikseeritud ja seda korrigeeritakse 2025. aastal müüdud autode keskmise massi ning saastevabade- ja madala-heitega sõidukite müügist teenitud krediitide alusel. Ettevõtete puhul, kes müüvad teatud arvu elektrisõidukeid, vähendavad need tegurid heitkoguste sihtväärtusi.
Näiteks Mercedes eeldab, et tema sõiduautode üldine CO2-heite sihttase on 91 grammi/km, samal ajal kui Volvo sihttase on alla 90 grammi/km ja Stellantise eesmärk on alla 97 grammi/km. Nende piirmäärade ületamine võib kaasa tuua trahvi 95 eurot (umbes 98 dollarit) iga müüdud auto kohta iga CO2 grammi kohta eesmärgist kõrgemal kilomeetril.
Transport & Environment teatas, et ELi 2025. aasta CO2-eesmärgid on nii saavutatavad kui ka realistlikud ning kuna autotootjad on just sel aastal turule toonud mõned hübriid-, pistikhübriid- ja elektrisõidukid, ei saa neid sel aastal tõenäoliselt trahvida, kuna need mudelid on loodud vastama uutele eeskirjadele ja tulevad turule sel aastal.
