Meedia teatel otsustas Euroopa Komisjon Euroopa autotootjate survel anda autotootjatele ühe aasta asemel kolm aastat, et täita uued sõiduautode ja kaubikute CO2-heite eesmärgid.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 3. märtsil pärast kohtumist autotööstuse juhtide, ametiühingute ja aktivistide rühmitustega, et komisjon teeb hiljem sel kuul ettepaneku lubada ettevõtetel järgida nõudeid kolme aasta jooksul, mitte 2025. aastaks. Vastavus põhineb nüüd autotootjate keskmisel heitkogusel aastatel 2025–2027.
Von der Leyen rõhutas pressikonverentsil, et "(heite)eesmärgid jäävad muutumatuks ja Euroopa autotootjad peavad need eesmärgid saavutama, kuid neil on nüüd kolm{0} aastat hingamisruumi." Samas lisas ta, et ettepanek vajab veel ELi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.
Pärast teadet tõusid Euroopa autotootjate nagu Volkswagen, Renault, BMW ja Mercedes aktsiad 1,5% võrra 4%ni.
Itaalia ja Tšehhi Vabariik, kes mõlemad on pooldanud heitkoguste trahvide leevendamist, tervitasid seda sammu. Itaalia tööstusminister Adolfo Urso teatas, et see otsus "päästis Euroopa autotööstuse", samas kui Tšehhi transpordiminister Martin Kupka ütles, et Tšehhi soovib ajapikendust viiele aastale pikendada.
Euroopa suurima autotootja Volkswageni tegevjuht Oliver Blume tervitas Euroopa Komisjoni "pragmaatilist lähenemist", mis tema sõnul tasakaalustab CO2-heite vähendamise jõupingutusi autotootjate paindlikkusega, võimaldades neil nõudluse stimuleerimiseks turule tuua soodsamaid mudeleid.
Renault teatas, et EL-i paindlik lähenemine aitaks Euroopa autotootjatel vähendada heitkoguseid, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks elektrisõidukite turu laienemisel.
Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) peadirektor Sigrid de Vries kirjeldas ettepanekut positiivsena, kuid märkis, et heitkoguste eesmärkide saavutamine on endiselt keeruline. Euroopa Autotarnijate Assotsiatsiooni (CLEPA) esimees Matthias Zink väitis, et "selle ettepanekuga pakutav kergendus on piiratud".
Euroopa Autotootjate Assotsiatsioon, kes on pikka aega taotlenud pikemat pikendamist, teatas varem, et Euroopa autotööstuse ees seisavad rasked valikud, sealhulgas põhjalikud hinnakärped, tootmismahu vähendamine või süsinikdioksiidi ühikute ostmine USA elektrisõidukite tootjalt Teslalt ja Hiina tootjatelt.
Mõned ettevõtted ja organisatsioonid on aga väljendanud muret seoses ELi otsusega leevendada heitkoguste reguleerimist.
Volvo Cars väitis, et ettevõtted, kes on juba 2025. aasta heiteeesmärkide saavutamiseks valmistunud, ei tohiks sattuda ebasoodsasse olukorda viimase hetke regulatiivsete muudatuste tõttu. Euroopa transpordiuuringute ja propageerimise organisatsioon Transport & Environment (T&E) nimetas ettepanekut "enneolematuks kingituseks autotööstusele", hoiatades, et see aeglustab veelgi Euroopa edusamme võrreldes Hiinaga.
T&E tegevdirektor William Todts märkis: "Konkurentsivõime sõltub elektrisõidukite tootmisest massitarbijatele vastuvõetavate hindadega. Just selle on Hiina autotootjad saavutanud. Süsinikuheite protsessi edasilükkamine Euroopas ei suurenda Euroopa autotootjate konkurentsivõimet."
Algselt nõudsid ELi 2025. aasta heiteeesmärgid, et enamik autotootjaid tagaks, et elektrisõidukid moodustaksid vähemalt ühe-viiendiku nende kogumüügist, et vältida kopsakaid trahve. ELi lõppeesmärk on saavutada 2035. aastaks nullheide.
Nende eesmärkide saavutamiseks ja karistuste vältimiseks peavad autotootjad müüma rohkem elektrisõidukeid. Euroopa autotootjad jäävad aga selles sektoris oma Hiina ja Ameerika konkurentidest maha.
Viimastel aastatel on ELi autotootjad seisnud silmitsi tehaste sulgemisega nõudluse vähenemise tõttu ja valmistuvad nüüd USA tariifide kehtestamiseks. Nad on kutsunud Euroopa Komisjoni üles karistustest loobuma, hoiatades, et 2025. aastal võivad trahvid ulatuda 15 miljardi euroni (ligikaudu 15,7 miljardit dollarit).
