Meedia teatel avalikustas USA pärast USA presidendi Donald Trumpi teateid 25% imporditollimaksude kehtestamisest terasele, alumiiniumile, autodele ja autoosadele 2. aprillil ülemaailmset vastastikust tariifipoliitikat, mis hõlmab Euroopa Liidule (EL) suunatud 20% vastastikust tollitariifi.
EL-i ametnikud teatasid, et ligikaudu 290 miljardi euro väärtuses ELi ekspordile kohaldatakse USA 20%-list baastariifi, mis tähendab täiendavaid 58 miljardi euro väärtuses tariifikulusid. Kõige rohkem saab kannatada autotööstus, sest USA poolt EL-i autodele kehtestatud 25% imporditariif mõjutab kaupu umbes 66 miljardi euro väärtuses. Lisaks mõjutavad terase ja alumiiniumi 25% tollimaksud veel 26 miljardi euro väärtuses ELi metallieksporti.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kritiseeris tugevalt Trumpi tariifipoliitikat, kutsudes USA-d üles minema vastasseisult läbirääkimistele. Kui aga kõnelused Valge Majaga ebaõnnestuvad, on EL valmis kohe reageerima. Lisaks esialgsetele vastumeetmetele USA terasetariifide vastu on EL valmis rakendama täiendavaid vastumeetmeid.
Eelmisel kuul kehtestas EL pärast USA terasetariifide väljakuulutamist 15%-25% tollimaksud 26 miljardi euro väärtuses USA kaupadele, sealhulgas teras- ja alumiiniumtoodetele, põllumajandustoodetele (nt burboon ja maapähklivõi), tekstiilile ja kodumasinatele. Tariifid hõlmavad üle 2000 tootekategooria ja need jõustuvad eeldatavasti aprilli keskpaiga paiku.
Vastuseks USA imporditud autodele kehtestatud 25%-lisele tollitariifile on EL käivitanud vastumeetmete teise etapi, plaanides kehtestada 30%-lise vastumaksu maasturitele ja pikapitele, mida ELis müüvad Ameerika autotootjad, nagu General Motors ja Ford. Kui see jõustub, võib see kaasa tuua USA automüügi ELis 12% languse, mille tulemuseks on üle 4 miljardi euro suurune kahjum.
Lisaks võib EL sihikule võtta USA suuremaid tehnoloogiaettevõtteid. ING globaalse makrovaldkonna juht Carsten Brzeski soovitas võimalikke meetmeid, sealhulgas rangemaid regulatsioone, ELi sunnivahendi (ACI) kasutamist ärilitsentside edasilükkamiseks, riigihankelepingutele juurdepääsu piiramist, intellektuaalomandi õiguste piiramist või isegi USA investeeringute keelamist ELis. Potentsiaalsed sihtsektorid on rakenduste poed, nutitelefonid ja pilveteenused.
Arvestades ELi kodumaiste tehnoloogiahiiglaste piiratud arvu, sõltub see endiselt suuresti Apple'i, Google'i, Amazoni, Meta, Microsofti, Inteli ja LinkedIni toodetest ja teenustest. ELi andmed näitavad, et USA-l on teenustesektoris 109 miljardi euro suurune kaubavahetuse ülejääk ELiga. USA digiteenuste sihtimist peetakse ELi kaubanduspoliitika tööriistakomplektis "tuumavalikuks".
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus Euroopa ettevõtteid üles peatama investeeringud USA-sse, samas kui Prantsusmaa valitsus uurib ka meetmeid USA tehnoloogiaettevõtete vastu võitlemiseks. Vahepeal tegi ametist lahkuv Saksamaa asekantsler Robert Habeck ettepaneku, et EL moodustaks liidu Mehhiko ja Kanadaga, et ühiselt USA tollitariifidele vastu seista.
Hispaania kardab eksporti USA-sse 14%, eriti masinate ja elektriseadmete osas. Hispaania peaminister Pedro Sanchez teatas 14,1 miljardi euro suurusest reageerimiskavast, et toetada ettevõtete rahastamist ja uurida alternatiivseid turge väljaspool USA-d
Euroopa Komisjoni president rõhutas, et ELi käsutuses on vastuse koostamisel -kaubandusest tehnoloogia ja turu suuruseni- palju tööriistu. Sellegipoolest on nii Euroopal kui ka USA-l selles eskaleeruvas kaubandusvaidluses palju kaalul. EL-i andmed näitavad, et USA oli 2024. aastal Euroopa suurim kaubatarbija, kes ostis kõike alates ravimitest ja autodest kuni alkohoolsete jookide ja telekommunikatsiooniseadmeteni. Samas näitab USA statistika, et EL oli eelmisel aastal Ameerika kaupade suurim impordiallikas.
