Jah, osadel mootorratastel on küll turbolaadurid, aga need on üsna haruldased. Erinevalt autodest, mis kasutavad tõhususe ja jõudluse parandamiseks tavaliselt turboülelaadimist, toetuvad mootorrattad tavaliselt vabalthingavatele mootoritele. Siiski on nii ajalooliselt kui ka kaasajal olnud üksikuid turbomootorratta mudeleid.
Miks on turbolaaduriga mootorrattad haruldased?
Soojusjuhtimine– Mootorratastel on jahutussüsteemide jaoks vähe ruumi, mis muudab turbolaaduri tekitatava lisasoojuse haldamise keeruliseks.
Keerukus ja maksumus– Turboülelaaduri lisamine suurendab mootorratta keerukust, kaalu ja tootmiskulusid, mis ei pruugi enamiku sõitjate jaoks olla õigustatud.
Elektrivarustus ja juhtimine– Turboülelaadurid suurendavad järsult võimsust (turbo lag, millele järgneb tõuge), mis võib muuta mootorrattad raskemini juhitavaks, eriti kogenematute sõitjate jaoks.
Kaal ja ruumipiirangud– Mootorratastel on piiratud ruumi lisakomponentide jaoks, mistõttu on turbosüsteemi paigaldamine keeruline ilma ratta disaini oluliselt muutmata.
Näited turboülelaaduriga mootorratastest
1980ndate turborattad– Mitmed tootjad katsetasid 1980ndatel turbomootorratastega, näiteks:
Honda CX500 Turbo
Yamaha XJ650 Turbo
Suzuki XN85 Turbo
Kawasaki GPz750 Turbo
Kaasaegsed turboülelaaduriga jalgrattad– Kuigi mõned kaasaegsed mootorrattad on haruldased, on neil turbo- või ülelaadimissüsteemid, näiteks:
Kawasaki Ninja H2/H2R(kasutab pigem ülelaadurit kui turbot)
Suzuki Recursion (kontseptsiooniga jalgratas)(sisaldab turboülelaaduriga 588cc kahesilindrilist-mootorit)
Kuigi turboülelaaduriga mootorrattad on olemas, ei ole need inseneriprobleemide ja kuluprobleemide tõttu levinud. Selle asemel keskendub enamik tootjaid jõudluse suurendamisele mootori parema häälestamise, kergemate materjalide ja aerodünaamika abil.
